“Istun peegli ette tumbale ja vaatan end. Võtan kohe aja, et tunnetada, olla ja vaadata endale silma. Vaadelda oma olemast. Tulla korra oma peast välja ja näha ennast kõrvalt. Vaatlen teda ja näen Teda. Oma kere, habrast ja õrna ja Kere sees olevat Väge. Ilma hinnangute ja tingimusteta Olen Temaga. Olen iseenda jaoks kohal.” Keda […]
Peeglisse vaadates Read More »
Sula on asendunud taaskord lumega – pehme ja kerge lumega, mille all ikka ja jälle leidub mõnusalt libedat jääd. Märkan, et see on s u u r e p ä r a n e harjutus nimega “Kuidas kohtlen Elu” Kas kiirustades, nähes ainult sihtpunkti ja märkamata kulgemist? Kas kartes kukkuda või sammudes rahulikult ja usaldades?
Kuidas sammud Sina? Read More »
“Palun. See Valge Lõuend on Sulle. Siin on värvid ja pintslid ja pahtlid..” “Seisan tänutundes, kuid süda väriseb nagu haavalehel lõuendit ja värve vaadates.. Mida maalin? Mis toonid ma valin?? Mis siis kui mulle ei meeldi??? Hingan sisse.. Ja lasen lahti. H i n g a n sisse… Ja lasen lahti. Iga pintslitõmbega kasvab inspiratsioon
Sa Oled Elu Kunstnik Read More »
“Tulin paariks päevaks sõbranna juurde. Sõbranna suubus välja ja mina istun tema armsa neljajalgse pereliikmega mõnusas vaikuses. Algne mõte raamatut lugeda ei kanna vilja, sest keres on kõike liiga palju. Nii ma lihtsalt istun mugavas hallis tugitoolis ja vaatlen läbi akna olevat raagus puud. Lihtsalt niisama. Tunnen, kuidas tasapisi lahustub müra ja tekib vaikus minu
